Kuidas aidata lapsel uute maitsetega harjuda?
Vanemad seisavad tihti silmitsi väljakutsega, kus laps krimpsutab nina uue toidu peale ega ole valmis uusi maitseid proovima. See on täiesti normaalne! Uue maitse omaksvõtt võib võtta lausa 15–20 korda, enne kui laps sellega harjub. Seega, järjepidevus ja kannatlikkus on võtmetähtsusega.
Miks lapsed uusi maitseid esialgu väldivad?
Lapsed avastavad maailma kõikide oma meeltega – nägemise, kuulmise, kompimise, haistmise ja maitsmise kaudu, sealhulgas maitsemeelte kaudu. Uue toidu vastuvõtmine ei sõltu ainult maitsest – oluline on ka värv, lõhn ja tekstuur. Looduslik ettevaatlikkus uue toidu suhtes on evolutsiooniline mehhanism, mis aitab lapsel vältida potentsiaalselt kahjulikke aineid. Lisaks võib laps vajada aega, et uue maitsega harjuda ja omaks võtta.
Kui laps esialgu keeldub, ei tähenda see, et sina peaksid loobuma sama maitset talle korduvalt pakkumast. Kui lapse valiv söömine põhjustab muret, võib proovida mitmeid nippe, et julgustada teda uusi maitseid proovima.
Kuidas toetada lapse maitseavastust?
1. Paku uut toitu eri viisidel
Laps võib eelistada teatud valmistusviisi rohkem kui teist. Proovi aurutamist, röstimist, püreestamist või väikesteks tükkideks lõikamist, et näha, milline tekstuur talle kõige paremini sobib.
2. Kasuta tuttavaid maitseid
Lisa uuele toidule mõni tuttav lisand, nagu jogurt, püree või isegi veidi ketsupit. See aitab uue maitse kergemini omaks võtta. Kui laps ei söö piisavalt, võib maitsemeelte treenimine olla üks lahendustest.
3. Eralda uus toit taldrikul
Selle asemel, et segada uus toit kohe ülejäänud toiduga, aseta see taldriku servale. Nii saab laps sellega omas tempos harjuda, ilma et tunneks survet seda kohe sööma hakata.
4. Ole eeskujuks
Lapsed jälgivad vanemate ja õdede-vendade käitumismustreid. Kui sa ise sööd ja naudid uusi maitseid, on laps suurema tõenäosusega valmis neid ka proovima. Lapse toitumisprobleemid võivad olla seotud ka harjumustega, mida ta koduses keskkonnas on näinud ja omastanud.
5. Väldi sundimist
Sundimine või ülemäärane kiitmine võib tekitada lapses stressi. Selle asemel loo positiivne ja pingevaba õhkkond, kus laps saab uue toiduga tutvuda ilma surveta.
Kannatlikkus viib sihile
Lapse harjumine uue maitsega võtab aega. Järjepidevus ja rahulik suhtumine võivad lõpuks muuta lapse „ei“ „jah“-iks.
Toiduteadliku koolitused leiad siit: Lisatoiduga alustamine - 4-12 kuu vanused ja Väikelapse toitumine - 1-3 aastased
Vaata ka: Kuidas alustada lisatoiduga?